Kollageen on kõige levinum valk meie kehas, moodustades 30% kõikidest organismi valkudest. Kollageen on põhiliseks ehituskiviks, millest moodustatakse meie kehas luid, nahka, lihaseid, kõõluseid ja ligamente. (Ligamentideks ehk „sidemeteks“ nimetatakse kõõlusesarnaseid vääte, mis ühendavad luid üksteisega.) Samas leidub kollageeni ka teistes kohtades kehas, sealhulgas veresoontes, silma sarvkestas ja hammastes.
Kollageeni erinevad tüübid:
Kollageenist võib mõelda ka kui „liimist“ meie kehas, mis hoiab kõiki eelpoolmainitud organeid koos. Ka kollageeni nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast “kólla“, mis tähendab liimi. Tegelikult keedetigi juba aastatuhandeid tagasi liimi just loomade nahast ja kõõlustest. Meie kehas on kokku üle 16 erineva kollageeni liigi. Neist enamlevinud on neli kollageeni põhiliiki ehk tüübid I, II, III ja IV.
Tüüp I: Seda tüüpi kollageen moodustab 90% terves kehas leiduvast kollageenist. See koosneb tihedalt üksteise kõrvale „pakitud“ kiududest, mis moodustavad n-ö alusstruktuuri naha, luude, kõõluste, kõhrede, sidekoe ja hammaste jaoks. Tüüp I kollageeni leidub hulgaliselt munavalges ja -koores, kalas ning veiselihas, -nahas ja –kontides.
Tüüp II: Seda tüüpi kollageen koosneb veidi hõredamalt pakitud kiududest. Seda leidub n-ö elastsetes kõhredes, mis „pehmendavad“ liigeste ühenduskohti. Tüüp II kollageeni sisaldavad rohkelt näiteks kanaliha, -nahk ja –kondid.
Tüüp III: Seda tüüpi kollageen toetab lihaste, organiste ja arterite struktuuri. Tüüp III kollageeni võib samuti leida veiselihast, -nahast ja –kontidest.
Tüüp IV: Seda tüüpi kollageeni leidub meie nahakihtides, kus see aitab töös hoida filtreerimissüsteeme.
Tüüp IV kollageeni sisaldavad näiteks munavalge ja munakoor.
Piisav kollageenitase kehas aitab hoida naha elastse, sileda ja tervena ning tagab naharakkude pideva uuenemise. Samuti aitab kollageen hoida naha niiskustaset. Aja möödudes, mil keha toodab üha vähem ja madalama kvaliteediga kollageeni, kaotab ka nahk oma siledust ja elastsust.
Kõrget kollageenitaset kehas seostatakse ka tselluliidi ja venitusarmide vähesusega. Ühtlasi on kollageen üheks ehituskiviks küünte, juuste ja hammaste struktuuris. See aitab hoida küüned tugevana ja soodustab juuste kasvu, sh pidurdades ka juuste väljalangemist.
Kui vananedes organismi kollageeni tootmine väheneb, häirub ka kõõluste ja ligamentide liikumine, mis tekitab liigeste jäikust ja muid probleeme. Kollageeni geeljas, pehme struktuur, mis katab ja liidab meie luid, toimib omamoodi puhvrina ja lubab meil liikuda nii, et see valu ei tekitaks.
Võib öelda, et kollageeni manustamine kas toidu või toidulisandi vormis sarnaneb kriiksuva ukse õlitamisele: see võimaldab liigestel liikuda sujuvamalt, vähendab vananemisega seotud liigesevalu ja liigeste kahjustumise riski.
Kollageenist on abi ka väljakujunenud osteoartriidi ja teiste liigesevalude ja -haiguste puhul. Samas mängivad kollageeni moodustumisel olulist rolli ka vastavad abiained, näiteks C-vitamiin, millest tuleb juttu hiljem ning mille puudus organismis häirib ka kollageeni sünteesi.
Kollageen leevendab lekkiva soole sündroomi
Kuna kollageeni sisaldavad ka siseelundite seinu vooderdavad silelihaskoed, sealhulgas ka seedetrakt, on kollageenist abi ka „lekkiva soole“ sündroomi leevendamisel. „Lekkiva soole“ sündroomiks nimetatakse olukorda, mil soolestiku seinast on võimelised läbi tungima erinevad toksiinid. Sel juhul „silub“ kollageen soolestiku seina, parandades kahjustatud rakke. Ühtlasi aitab see parandada ka vee imendumist soolestikus, hoides seeläbi kõhu korras.
Kollageeni kõige olulisem roll seedesüsteemis ongi selle võime moodustada sidekudet ning „katta ja parandada“ seedesüsteemi sisepinda katvat vooderdist. Tänapäeval võib põletikulise või ärritatud soolestikuga (sh ebasoodsate muutustega soole mikroflooras) seostada mitmeid haigusi. „Lekkiva soole“ sündroomi leevendamisel võib abi olla nii kollageeni sisaldavatest looduslikest allikatest (nt. puljong) kui kollageeni sisaldavatest toidulisanditest.
Koostisosad:
Hüdrolüüsitud merekollageeni peptiidid, kaltsium-L-askorbaat, hüaluroonhape, glütsiin, glutamiinhape, proliin, hüdroksüproliin, alaniin, arginiin, asparagiinhape, seriin, lüsiin, treoniin, leutsiin, valiin, fenüülalaniin, metioniin, isoleutsiin, histidiin, hüdroksülüsiin, türosiin
Allergenid: Sisaldab: kala (üks või mitu järgmistest: tilapia, tursk, pollak, kilttursk ja merluus).
Kasutamine:
Soovituslik päevane annus täiskasvanutele: 1 kulbitäis (5,15 g) segada umbes 60 ml toasoojas vees või mahlas. Lisada veel umbes 200 ml toatemperatuuril vett või mahla. Sega korralikult!
Parima tulemuse saavutamiseks kasutada shakerit.
Juua tühja kõhuga vähemalt 1 tund enne või 2 tundi pärast sööki või siis vastavalt arsti või muu tervishoiutöötaja soovitusele.
Vältida teiste valku sisaldavate toitude tarbimist, sest need võivad häirida kollageeni imendumist.
Purgis sisalduvaid annuseid: umbes 39
Säilitamine:
Toodet hoida toatemperatuuril, kuivas ja eemal otsesest päikesevalgusest.
Ettevaatust!
Hoida lastele ja loomadele kättesaamatus kohas.
Enne kasutamist konsulteeri perearstiga või muu kvalifitseeritud tervishoiutöötajaga, eriti kui oled rase, imetad või kasutad muid ravimeid.
Mitte ületada päevaseks tarbimiseks soovitatavat kogust.
Mitte tarvitada kui kinnitus või kaitsekleebis on saanud kannatada.
Toidulisandit mitte kasutada mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili.
Kõrvaltoimete tekkimisel lõpetada kasutamine koheselt.
- Hüdrolüüsitud merekollageeni peptiidid- 5 g**
- Hüaluroonhape- 60 mg**
- Naatrium- 20 mg**
- Vitamiin C 90 mg - 112,5 % NRV*
* % päevasest võrdluskogusest täiskasvanutele (NRV-Nutritional Reference Value)
** päevast võrdluskogust pole kehtestatud
Netokogus: 206 g
Parim enne: 02/2025